{"id":2319,"date":"2026-07-13T15:26:57","date_gmt":"2026-07-13T13:26:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.angryowl.lt\/uncategorized-lt\/mida-naitavad-uuringud-ja-mida-peaksid-zgutti-kasutades-teadma\/"},"modified":"2026-10-13T07:16:40","modified_gmt":"2026-10-13T05:16:40","slug":"mida-naitavad-uuringud-ja-mida-peaksid-zgutti-kasutades-teadma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/uncategorized-et\/mida-naitavad-uuringud-ja-mida-peaksid-zgutti-kasutades-teadma\/","title":{"rendered":"Mida n\u00e4itavad uuringud \u2014 ja mida peaksid \u017egutti kasutades teadma"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u017dgutt on paigaldatud, pingutuspulk keeratud ja fikseeritud. V\u00e4ljastpoolt n\u00e4ib k\u00f5ik \u00f5ige \u2014 ometi verejooks j\u00e4tkub ja distaalne pulss on endiselt tuntav. See olukord kordub pidevalt nii v\u00e4lja\u00f5ppel kui ka uuringutes ning selle p\u00f5hjus on tavaliselt sama: viga tehti juba enne pingutamise algust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sageli eeldatakse, et eba\u00f5nnestunud \u017eguti paigaldamise p\u00f5hjuseks on liiga v\u00e4hesed pingutuspulga keerded. Uuringud n\u00e4itavad, et k\u00f5ige sagedasem probleem on rihm, mida \u017eguti paigaldamisel ei t\u00f5mmatud piisavalt pingule. J\u00e4relej\u00e4\u00e4nud l\u00f5tk n\u00e4ib v\u00e4ikese detailina, mille saab pingutuspulka keerates k\u00f5rvaldada \u2014 kuid just see m\u00e4\u00e4rab sageli, kas \u017egutt t\u00f6\u00f6tab korralikult.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kuhu surve l\u00e4heb<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pingutuspulga ja sisemise lindi pingutusj\u00f5ud on piiratud. Kui rihm on enne pingutamise algust j\u00e4semele tihedalt vastu, suurendab iga pingutuspulga keere survet. Kui rihm on l\u00f5tv, ei tekita esimesed pingutuspulga keerded \u00fcldse survet \u2014 need \u00fcksnes v\u00f5tavad l\u00f5tku sisse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selles seisnebki oluline erinevus. Pingutuspulk teeb l\u00f5puks \u00e4ra t\u00f6\u00f6, mis oleks tulnud teha k\u00e4ega, ja selle j\u00f5ust ei pruugi l\u00f5pliku surve saavutamiseks enam piisata. See tekitab riski: verejooks peatatakse aeglasemalt, verd kaotatakse rohkem ja halvimal juhul ei suleta arterit \u00fcldse \u2014 kuigi kasutajale n\u00e4ib, et k\u00f5ik tehti reeglite j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mida uuringud leidsid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Polstoni ja kolleegide uuring \u201eNo Slackers in Tourniquet Use\u201c (2013) n\u00e4itas, et \u017eguti vale pingutamise k\u00f5ige sagedasem p\u00f5hjus ei olnud alakeeratud pingutuspulk, vaid rihma sisse j\u00e4\u00e4nud l\u00f5tk enne pingutamise algust. Katsed seda pingutuspulga tugevama keeramisega k\u00f5rvaldada ei tekitanud sageli arteri sulgemiseks vajalikku survet. H\u00e4sti pingutatud rihm v\u00f5imaldas seevastu verejooksu kiiremini peatada \u2014 pingutuspulga keerded muundusid otse surveks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Baruch ja kolleegid (2017), kes uurisid meditsiinilise taustata \u017egutikasutajaid, kirjeldasid enesekindluse ja p\u00e4devuse lahknevust: osalejad olid veendunud, et paigaldasid \u017eguti \u00f5igesti, kuigi objektiivselt see ei t\u00f6\u00f6tanud. See viga ei piirdu algajatega \u2014 seda teevad ka kogenud kasutajad, eriti stressis, pimedas v\u00f5i kindaid kandes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kragh\u2019 ja kolleegide t\u00f6\u00f6, sealhulgas operatsioonidelt Enduring Freedom ja New Dawn kogutud \u017eguttide anal\u00fc\u00fcs (2013), toetab sama \u00fcldist j\u00e4reldust: kuigi autorid kasutasid erinevaid meetodeid ja hindasid erinevaid \u017egutimudeleid, m\u00e4\u00e4ras t\u00f5hususe sagedamini mitte keerete arv, vaid rihma pinge enne keeramise algust.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Praktilised j\u00e4reldused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u017dguti kasutamist \u00f5petades tuleks r\u00f5hku panna mitte pingutuspulga keerete arvule, vaid tegevuste j\u00e4rjekorrale ja tulemusele. Keerete arv s\u00f5ltub loomulikult j\u00e4seme \u00fcmberm\u00f5\u00f5dust ja rihma pingest, seega on ainult \u00fcks usaldusv\u00e4\u00e4rne kriteerium: verejooks on peatunud ja distaalne pulss on kadunud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui pingutuspulk n\u00f5uab ebatavaliselt suurt arvu keerdeid v\u00f5i keerdub v\u00e4ga raskelt, tuleb esmalt kontrollida rihma pinget \u2014 mitte rakendada suuremat j\u00f5udu. Otseseid uuringuid selle kohta ei ole, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt suurendab l\u00f5tv rihm ka mehaanilise rikke riski: kui pingutuspulga k\u00e4ik kulub l\u00f5tku sissev\u00f5tmisele, koormatakse mehhanismi rohkem, kui konstruktsioon ette n\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Praktilised soovitused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00f5mba rihm nii pingule kui v\u00f5imalik ja kinnita see \u2014 rihma l\u00f5tku ei tohi kunagi kompenseerida pingutuspulga arvelt.<\/li>\n\n\n\n<li>Hinda \u00fcldist tulemust, mitte pingutuspulga keerete arvu.<\/li>\n\n\n\n<li>Kas pingutuspulk keerdub liiga raskelt v\u00f5i liiga kaua? Kontrolli rihma pinget.<\/li>\n\n\n\n<li>Harjuta regulaarselt instruktori j\u00e4relevalve all \u2014 seda viga m\u00e4rkavad kasutajad ise harva.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u017dguti edu otsustatakse varem, kui enamik inimesi arvab \u2014 hetkel, mil rihm j\u00e4seme \u00fcmber m\u00e4hitakse. Maksimaalse pingeni t\u00f5mmatud rihm v\u00f5imaldab kasutada kogu pingutuspulga j\u00f5u surve tekitamiseks, selle asemel et raisata see l\u00f5tku sissev\u00f5tmisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>K\u00f5igepealt pinguta. Alles seej\u00e4rel keera.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Viited<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Polston RW, Clumpner BR, Kragh JF Jr, Jones JA, Dubick MA, Billings S. No Slackers in Tourniquet Use to Stop Bleeding. J Spec Oper Med. 2013;13(2):12\u201319. PMID: 23817873.<\/li>\n\n\n\n<li>Baruch EN, Kragh JF Jr, Berg AL, Aden JK, Benov A, Shina A, et al. Confidence\u2013competence mismatch and reasons for failure of non-medical tourniquet users. Prehosp Emerg Care. 2017;21(1):39\u201345. doi:10.1080\/10903127.2016.1209261<\/li>\n\n\n\n<li>Altamirano MP, Kragh JF Jr, Aden JK, Dubick MA. Role of the windlass in improvised tourniquet use on a manikin hemorrhage model. J Spec Oper Med. 2015;15(2):42\u201346.<\/li>\n\n\n\n<li>Kragh JF Jr, Burrows S, Wasner C, Ritter BA, Mazuchowski EL, Brunstetter T, et al. Analysis of recovered tourniquets from casualties of Operation Enduring Freedom and Operation New Dawn. Mil Med. 2013;178(7):806\u2013810.<\/li>\n\n\n\n<li>Kragh JF Jr, Walters TJ, Baer DG, Fox CJ, Wade CE, Salinas J, et al. Practical use of emergency tourniquets to stop bleeding in major limb trauma. J Trauma. 2008.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u017dgutt on paigaldatud, pingutuspulk keeratud ja fikseeritud. V\u00e4ljastpoolt n\u00e4ib k\u00f5ik \u00f5ige \u2014 ometi verejooks j\u00e4tkub ja distaalne pulss on endiselt tuntav. See olukord kordub pidevalt nii v\u00e4lja\u00f5ppel kui ka uuringutes ning selle p\u00f5hjus on tavaliselt sama: viga tehti juba enne pingutamise algust. Sageli eeldatakse, et eba\u00f5nnestunud \u017eguti paigaldamise p\u00f5hjuseks on liiga v\u00e4hesed pingutuspulga keerded. Uuringud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2922,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-2319","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-lt"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2319"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2319\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3323,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2319\/revisions\/3323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2922"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.angryowl.lt\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}