Žgutt on paigaldatud, pingutuspulk keeratud ja fikseeritud. Väljastpoolt näib kõik õige — ometi verejooks jätkub ja distaalne pulss on endiselt tuntav. See olukord kordub pidevalt nii väljaõppel kui ka uuringutes ning selle põhjus on tavaliselt sama: viga tehti juba enne pingutamise algust.
Sageli eeldatakse, et ebaõnnestunud žguti paigaldamise põhjuseks on liiga vähesed pingutuspulga keerded. Uuringud näitavad, et kõige sagedasem probleem on rihm, mida žguti paigaldamisel ei tõmmatud piisavalt pingule. Järelejäänud lõtk näib väikese detailina, mille saab pingutuspulka keerates kõrvaldada — kuid just see määrab sageli, kas žgutt töötab korralikult.
Kuhu surve läheb
Pingutuspulga ja sisemise lindi pingutusjõud on piiratud. Kui rihm on enne pingutamise algust jäsemele tihedalt vastu, suurendab iga pingutuspulga keere survet. Kui rihm on lõtv, ei tekita esimesed pingutuspulga keerded üldse survet — need üksnes võtavad lõtku sisse.
Selles seisnebki oluline erinevus. Pingutuspulk teeb lõpuks ära töö, mis oleks tulnud teha käega, ja selle jõust ei pruugi lõpliku surve saavutamiseks enam piisata. See tekitab riski: verejooks peatatakse aeglasemalt, verd kaotatakse rohkem ja halvimal juhul ei suleta arterit üldse — kuigi kasutajale näib, et kõik tehti reeglite järgi.
Mida uuringud leidsid
Polstoni ja kolleegide uuring „No Slackers in Tourniquet Use“ (2013) näitas, et žguti vale pingutamise kõige sagedasem põhjus ei olnud alakeeratud pingutuspulk, vaid rihma sisse jäänud lõtk enne pingutamise algust. Katsed seda pingutuspulga tugevama keeramisega kõrvaldada ei tekitanud sageli arteri sulgemiseks vajalikku survet. Hästi pingutatud rihm võimaldas seevastu verejooksu kiiremini peatada — pingutuspulga keerded muundusid otse surveks.
Baruch ja kolleegid (2017), kes uurisid meditsiinilise taustata žgutikasutajaid, kirjeldasid enesekindluse ja pädevuse lahknevust: osalejad olid veendunud, et paigaldasid žguti õigesti, kuigi objektiivselt see ei töötanud. See viga ei piirdu algajatega — seda teevad ka kogenud kasutajad, eriti stressis, pimedas või kindaid kandes.
Kragh’ ja kolleegide töö, sealhulgas operatsioonidelt Enduring Freedom ja New Dawn kogutud žguttide analüüs (2013), toetab sama üldist järeldust: kuigi autorid kasutasid erinevaid meetodeid ja hindasid erinevaid žgutimudeleid, määras tõhususe sagedamini mitte keerete arv, vaid rihma pinge enne keeramise algust.
Praktilised järeldused
Žguti kasutamist õpetades tuleks rõhku panna mitte pingutuspulga keerete arvule, vaid tegevuste järjekorrale ja tulemusele. Keerete arv sõltub loomulikult jäseme ümbermõõdust ja rihma pingest, seega on ainult üks usaldusväärne kriteerium: verejooks on peatunud ja distaalne pulss on kadunud.
Kui pingutuspulk nõuab ebatavaliselt suurt arvu keerdeid või keerdub väga raskelt, tuleb esmalt kontrollida rihma pinget — mitte rakendada suuremat jõudu. Otseseid uuringuid selle kohta ei ole, kuid tõenäoliselt suurendab lõtv rihm ka mehaanilise rikke riski: kui pingutuspulga käik kulub lõtku sissevõtmisele, koormatakse mehhanismi rohkem, kui konstruktsioon ette nägi.
Praktilised soovitused:
- Tõmba rihm nii pingule kui võimalik ja kinnita see — rihma lõtku ei tohi kunagi kompenseerida pingutuspulga arvelt.
- Hinda üldist tulemust, mitte pingutuspulga keerete arvu.
- Kas pingutuspulk keerdub liiga raskelt või liiga kaua? Kontrolli rihma pinget.
- Harjuta regulaarselt instruktori järelevalve all — seda viga märkavad kasutajad ise harva.
Kokkuvõte
Žguti edu otsustatakse varem, kui enamik inimesi arvab — hetkel, mil rihm jäseme ümber mähitakse. Maksimaalse pingeni tõmmatud rihm võimaldab kasutada kogu pingutuspulga jõu surve tekitamiseks, selle asemel et raisata see lõtku sissevõtmisele.
Kõigepealt pinguta. Alles seejärel keera.
Viited
- Polston RW, Clumpner BR, Kragh JF Jr, Jones JA, Dubick MA, Billings S. No Slackers in Tourniquet Use to Stop Bleeding. J Spec Oper Med. 2013;13(2):12–19. PMID: 23817873.
- Baruch EN, Kragh JF Jr, Berg AL, Aden JK, Benov A, Shina A, et al. Confidence–competence mismatch and reasons for failure of non-medical tourniquet users. Prehosp Emerg Care. 2017;21(1):39–45. doi:10.1080/10903127.2016.1209261
- Altamirano MP, Kragh JF Jr, Aden JK, Dubick MA. Role of the windlass in improvised tourniquet use on a manikin hemorrhage model. J Spec Oper Med. 2015;15(2):42–46.
- Kragh JF Jr, Burrows S, Wasner C, Ritter BA, Mazuchowski EL, Brunstetter T, et al. Analysis of recovered tourniquets from casualties of Operation Enduring Freedom and Operation New Dawn. Mil Med. 2013;178(7):806–810.
- Kragh JF Jr, Walters TJ, Baer DG, Fox CJ, Wade CE, Salinas J, et al. Practical use of emergency tourniquets to stop bleeding in major limb trauma. J Trauma. 2008.